2021 mesindushooaeg ja kuidas mesindada, kui aega ei ole aga mesindada tahaks …
Kuidas ja millal mesindada kui aega mesindamiseks ei ole :( aga isu veel on …..
Sellel aastal siis mesindushooajast siin blogis kaks sissekannet (algus ja lõpp). Selle aasta mesindusvõtted on paljuski eelmiste aastate kordused, mis juba kirjas. Aga samas (vana plaat) iga aasta erinev (ilmastik, ajalised võimalused jne.), mistõttu ei olnud olnud 2021, 2020 aasta üldsegi täpne koopia.
Ausalt öeldes on kõige suurem ja olulisem õppetund sellest aastast see, et kuidas siis teha ära kõiks vajalik ja mis ju oluline, et õigeks ja õigel ajal. Tean ju hästi, et klassikaline valem on see, et mesilat tuleb/tuleks külastada iga 9 päeva tagant. Tuleb see pere kasvuarenguid silmas pidades ja võimalike “sülemite” ärahoidmiseks (arvestades siis võimaliku uue emamesilase arengufaase). Talvised inventari hooldused (korpuste puhastamised, paras arv uusi korpuseid, uued raamid sisselastud kärjepõhjadega jne..) peavad olema tehtud ja ka autosse panemiseks õigel ajahetkel olemas. (sh. õiges kohas garaazis). Praktikas olen mõnel aastal aastal need tegevused õigeks ajaks jätnud tegemata ja siis on läinud hirmus närviliseks ja üle rapsimiseks (ei soovita ei endale ega teistele). Korpuste ja raamide hulk väheneb hoiukohast kevadel mitte hooga vaid tormiga, milleks peab seega valmistuma.
Eelnev on teooria aga praktika ei ole 9+9+9 …. ja kõik sobilikud mesindusilmad + ühtlane perede areng jne. jne… ei toeta teooriat päris elus.
Päris elu sakib. Sakib sellega, et kõik ei lähe plaanitu kohaselt ja augud tulevad sisse . Töötan igapäevaselt nädala sees mandril, mistõttu ainus aeg mesindamiseks on reede õhtust pühapäeva ööni. …. ja natuke ju tahaks peale mesinduse ka midagi teha …. ( jätkuvalt ju mesindamine minu hobi, mitte ränkraske ja pealesunnitud töö)
Seega kui kevadel olid plaanid, siis sügisel oli tegelikus, mis ei olnud täpselt see mis oli ilusates plaanides. Kindlasti jäin kuskil hiljaks. Seda nii uue korpuse panekuga jäin hiljaks, kui pingutasin kopuse panekuga teinekord ka üle (Liiga varajane panek varakevadel, jahutab hauet). Kiirustades ei oli teinekord pere kontroll lohakas/kiirustades ja “kuskile kadus ka teinekord ära lisaks õige mesilasema”.
Aitab siin kurtmisest. Kui ikka aega ei ole aga mesindada tahaks, siis tuleb vähendada perede arvu. Sellel aastal mesindasin ca 40 taruga, siis max. 2022 on tarusid 20/25 :)
Praktika näitab et poole poole päevaga jõuab teha kuni 20 taru. Ja kindel on see, et siis igal juhul jõuan nädalavahetusel kõik üle kontrollida.
Meesaak ei olnud hea (pigem kehvemapoolne). Oleksin pidanud õigel ajal juba mett ehk ka ära võtma, kui põhjused on eelpool toodud. Kevad oli kõik OK, kuid väga kuiv suvi, tegi liiga nii mesilastele, kui mesinikule :) … Mis õitses kevadel ära ja ülejäänu oli “kõrbeilm”. Mesilased tõid ülejäänud aja sisse ehk niipalju, kui ise ära tarvitasid. Mesi oli tavapärasest “paksem” ja tumedam.
2021 kevad/suvi/sügis ei olnud minu mesindamisajaloos lihtne aga kõik sai ju kuidagi õigeks ajaks tehtud ja tulemus oli ka vastav (umbes~täpselt)
Fotol: Viimaste tarude söötmisnõud said ära võetud GOSPA hotelli katusel olevatel tarudelt novembri öösel. (iseloomustab eelnevalt hästi kirja pandut …). Pildil siis peatselt magama minevad pered.
Ausalt öeldes on kõige suurem ja olulisem õppetund sellest aastast see, et kuidas siis teha ära kõiks vajalik ja mis ju oluline, et õigeks ja õigel ajal. Tean ju hästi, et klassikaline valem on see, et mesilat tuleb/tuleks külastada iga 9 päeva tagant. Tuleb see pere kasvuarenguid silmas pidades ja võimalike “sülemite” ärahoidmiseks (arvestades siis võimaliku uue emamesilase arengufaase). Talvised inventari hooldused (korpuste puhastamised, paras arv uusi korpuseid, uued raamid sisselastud kärjepõhjadega jne..) peavad olema tehtud ja ka autosse panemiseks õigel ajahetkel olemas. (sh. õiges kohas garaazis). Praktikas olen mõnel aastal aastal need tegevused õigeks ajaks jätnud tegemata ja siis on läinud hirmus närviliseks ja üle rapsimiseks (ei soovita ei endale ega teistele). Korpuste ja raamide hulk väheneb hoiukohast kevadel mitte hooga vaid tormiga, milleks peab seega valmistuma.
Eelnev on teooria aga praktika ei ole 9+9+9 …. ja kõik sobilikud mesindusilmad + ühtlane perede areng jne. jne… ei toeta teooriat päris elus.
Päris elu sakib. Sakib sellega, et kõik ei lähe plaanitu kohaselt ja augud tulevad sisse . Töötan igapäevaselt nädala sees mandril, mistõttu ainus aeg mesindamiseks on reede õhtust pühapäeva ööni. …. ja natuke ju tahaks peale mesinduse ka midagi teha …. ( jätkuvalt ju mesindamine minu hobi, mitte ränkraske ja pealesunnitud töö)
Seega kui kevadel olid plaanid, siis sügisel oli tegelikus, mis ei olnud täpselt see mis oli ilusates plaanides. Kindlasti jäin kuskil hiljaks. Seda nii uue korpuse panekuga jäin hiljaks, kui pingutasin kopuse panekuga teinekord ka üle (Liiga varajane panek varakevadel, jahutab hauet). Kiirustades ei oli teinekord pere kontroll lohakas/kiirustades ja “kuskile kadus ka teinekord ära lisaks õige mesilasema”.
Aitab siin kurtmisest. Kui ikka aega ei ole aga mesindada tahaks, siis tuleb vähendada perede arvu. Sellel aastal mesindasin ca 40 taruga, siis max. 2022 on tarusid 20/25 :)
Praktika näitab et poole poole päevaga jõuab teha kuni 20 taru. Ja kindel on see, et siis igal juhul jõuan nädalavahetusel kõik üle kontrollida.
Meesaak ei olnud hea (pigem kehvemapoolne). Oleksin pidanud õigel ajal juba mett ehk ka ära võtma, kui põhjused on eelpool toodud. Kevad oli kõik OK, kuid väga kuiv suvi, tegi liiga nii mesilastele, kui mesinikule :) … Mis õitses kevadel ära ja ülejäänu oli “kõrbeilm”. Mesilased tõid ülejäänud aja sisse ehk niipalju, kui ise ära tarvitasid. Mesi oli tavapärasest “paksem” ja tumedam.
2021 kevad/suvi/sügis ei olnud minu mesindamisajaloos lihtne aga kõik sai ju kuidagi õigeks ajaks tehtud ja tulemus oli ka vastav (umbes~täpselt)
Fotol: Viimaste tarude söötmisnõud said ära võetud GOSPA hotelli katusel olevatel tarudelt novembri öösel. (iseloomustab eelnevalt hästi kirja pandut …). Pildil siis peatselt magama minevad pered.
24 vastust